Euroopa Parlamendi EPBD direktiiv

Emakeelepäeval, 14. märtsil 2023 hääletas Euroopa Parlament selle poolt, et reguleerida olelusringi süsinikuheitmeid ühe osana EPBD direktiivist. Selle tulemusena muutub kõigile liikmesriikidele kohustuslikuks teha süsiniku jalajälje arvutus kõigile uutele hoonetele, mis on suuremad kui 2000 m2 alates aastast 2027 ning kolm aastat hiljem, aastast 2030 kõigile uutele hoonetele.

Direktiiv on loodud põhjusel, kuna maakera globaalne temperatuur tõuseb. Viimased aastad on olnud kõige kuumemad ajaloos ning sealjuures on Euroopa temperatuur tõusmas kõige kiiremini. Kliima muutused ning ühes nendega temperatuuri tõus on põhjustatud suurenevast süsiniku heitmete hulgast atmosfääris.

Ehitatud keskkond vastutab ligi 40% aastasest süsiniku heitmete hulgast, millest 27% tuleb hoone kasutusaegsest energiast (elekter, küte, jahutus) ja teine osa hoones kasutatavatest materjalidest ning ehitusprotsessist.

Selleks, et vähendada hoone süsiniku jalajälge on vajalik hinnata, mis hetkel süsiniku heitmed tulevad ja millest pärinevad. Hoone süsinikujalajälg arvutatakse 4 etapis – materjalide tootmine, transport ja töö ehitusplatsil, hoone kasutusaeg ja lõpp-käitlus. Kõiki neid etappe vaadeldakse, kui hoonele sooritatakse süsiniku jalajälje arvutust.

Hoone süsiniku jalajälje arvutuse eesmärk on vähendada hoonest tulenevaid keskkonnamõjusid ning seetõttu on oluline vaadelda hoonet osade kaupa. Vähendamiseks on erinevaid võimalusi, sõltuvalt sellest, mis on hoones domineeriv etapp. Näiteks parandada hoone energiatõhusus (seetõttu on hoonete renoveerimine vajalik), eelistada taastuvat energiat, vähendada tekkivaid jäätmeid (kvaliteetsed seadmed/materjalid ning korralik hooldus) ning viimase, kuid mitte vähemolulise näitena kasutada kandetarindites madala keskkonnajalajäljega materjale. Kandetarindid moodustavad sealjuures ligi 30% kogu hoone süsiniku jalajäljest.

Kokkuvõttes saab öelda, et hoonete süsiniku jalajälje hindamine on tulnud, et jääda. Kuna tegu on tehniliselt lihtsa arvutusega, saab sellega hakkama iga arhitekt ja projekteerija. Kasulik on juba täna oma töös kasutatavad lahendused üle vaadata, et tulevikus hõlpsam oleks.